Miks on see nii?

Miks on nii, et mõni manga või anime tundub esmakordsel lugemisel/vaatamisel suurepärane ja kaasahaarav, kuid teist korda lugedes tühi ja tavaline? Ma olen sellele mitu korda mõelnud, kuid mingit head loogilist seletust polegi nagu leidnud. Hiljuti kogesin seda jälle, mistõttu otsustasin siia kirjutada. Äkki tuleb kirjutades selgus.

Nimelt sain ma sünnipäevaks ühelt väga toredalt inimeselt manga nimega Beast Master, mida olin varem interneti vahendusel lugenud. Kuna nüüd oli lugu mul ka paberi peal olemas ja eelmisest lugemisest peas vaid head mälestused, mõtlesin selle kohe uuesti üle lugeda. Poleks vist pidanud. Nüüd on selline tunne, et.. ma ei teagi, midagi läks igatahes kaduma ja sellest on kahju. Ma mäletan, et kui ma Beast Masterit esimest korda lugesin, olin ma tõsiselt sillas ja mõtlesin, et see on üks mu lemmik shojo manga. Stoori, tegelaste ja kunsti kombinatsioon tundus väga hea ja omapärane, ma isegi üritasin sellele sarnaseid mangasid leida (üsna tulutult). Nüüd aga tundub Beast Master keskmine ja tüüpiline, ei midagi erilist. Kahe lugemise vahel oli umbes aasta. Mis selle aja jooksul juhtus? Manga lihtsalt muutus? Väga ebatõenäoline. Või muutus minu maitse? See võib olla küll. Aga kas siis nii palju, et aastatagune lemmik tundub järsku üsna mõttetu? Kahtlane.Või saab kaks korda ühte asja lugedes loost parema ülevaate? Ka see võib olla. Aga miks see peaks hea asja halvemaks muutma? Vot, ei saa mina aru.

Võib-olla ei olnud Beast Master algusest peale midagi erilist. Siis tekib küsimus, miks ma seda nii heaks pidasin, miks see mulle nii väga meeldis. Ehk ma olin tookord noor ja loll ja ei osanud asju õigesti hinnata. Nüüd siis oskan paremini? Mine sa tea, eriti parem just ei tundu, kui kõik hoopis halvemana näib. Üldse, suureks kasvamine on ülehinnatud!

Tahaks Eikunagimaale.